Category Archives: Uncategorized

Värvilised parfüümid

bulgari-mon-jasmin-noir-l-eau-exquise-fragrance Parfüümimaailm on tänapäeval nii kirju, et ka kõige ootamatumad komponendid nagu näiteks riisi, muda, tee, kummi või tiramisu noodid ei üllata enam eriti kedagi. Isegi arvutinohikutele loodud mikroskeemilõhnalist parfüümi saatis mõni aeg tagasi suur edu, peamiselt muidugi eriala spetsialistide seas. Maailmakuulsad parfüümimeistrid väidavad aga, et oluline pole mitte lõhnaainete uudsus, vaid oskus erinevaid aroome omavahel niimoodi komponeerida, et moodustuks unikaalne lõhnasümfoonia. Selline miksimine laiendab muidugi parfüümide valikut veelgi. Teadlased on lisaks välja selgitanud, et teatud aroomidel on meile tugev psühholoogiline mõju. Nii pidavat greibi- ja tillinoodid alandama söögiisu, patšuli toimib afrodisiaakumina ja näiteks seedripuu kiirendavat rakuuuendust ehk olevat lausa vananemisvastase toimega. Kui ei viitsi aga väga süveneda sellesse üha keerulisemaks muutuvasse olfaktoorsesse universumisse, on lõhnamaailmas orienteerumiseks kõige lihtsamaks indikaatoriks parfüümipudeli-, pakendi või lõhnavedeliku värv. Tumedamad ja soojemad toonid viitavad magusamatele, intensiivsematele parfüümidele, roosad-valged tihtipeale lillelisusele, sinised-rohelised-kollased värskusele. Rohelised parfüümid – näiteks värskelt niidetud muru, kaktusemahla, bambuse, patšuli, neroli lehtede ja rohelise tee nootidega lõhnad – on üldiselt toniseeriva toimega ning mõjuvad värskendavalt. Tihtipeale lisataksegi olemasolevatele lõhnaklassikutele rohelisi noote või rõhutatakse tipunootides tsitruselisi komponente ning saadakse originaallõhna kergem ja kevadisem versioon. Tänavu on sellisteks näideteks Dolce&Gabbana Dolce Floral Drops, Elizabeth Arden Untold Fraiche, Green Tea Bamboo ja Mexx Spring is Now. Samuti on näiteks Bvlgari Mon Jasmin Noir lillelõhna roheline variant L´Eau Exquise ammutanud värskust Firenze kuulsatest Boboli aedadest. Muusikavideoks lisan juba mitu päeva kummitava loo “Would you be mine”, mille autoriks on kuulsa režissööri Alejandro Jodorowsky poeg esinejanimega Adanowsky. Lugu ise on hullult hea aga hoiatan, et video on nii camp-porno, et ei soovita avatud kontoris seda ehk vaatama hakata: https://www.youtube.com/watch?v=0RvMBo0e6PY

Advertisements

Selektiivse mõtlemisega ideaalide poole

iggy Elu on mäng ja lõppematu karneval, kus võid kostüüme ja identiteeti vahetada just nii tihti kui ise soovid. Sa oled see, millest sa mõtled ehk kõik on su peas, nagu laulab üks Eesti progressiivseim punkbänd oma viimasel EP-l. Just sellist mängurõõmu pakub ka lõhnamaailm. Kaheksakümmend protsenti parfüümidest ostetakse mitte nende lõhnaomaduste, vaid kontseptsiooni, loo või reklaamimodelli pärast. Tahad olla nagu võitmatu tippsportlane? Palun väga – vali Paco Rabanne’i meesteparfüüm Invictus, mida reklaamib Rootsi juurtega atleetliku kehaga kanadalasest rägbimängija Nick Youngquest. Tahad samastuda rokkstaariga? Pole probleemi – be a legend! -Paco Rabanne’i kuulsa parfüümisarja Black XS sel aastal müügile tulevale limiteeritud koguses lõhnadele on oma keha ja nägu laenanud popikoonid Iggy Pop ning Debbie Harry.
Dolce&Gabbana skulpturaalsete kehadega meesmodellide ning vahemerepäraselt volüümikate naismodellide poolt reklaamitavad parfüümid on reklaamimaailmas juba lausa kultusliku staatuse omandanud. Näiteks Dolce&Gabbana pour Femme parfüümi kohta ütleb moemaailma pahade poiste mainega disaineripaar otse, et see on loodud sekspommile (Laetitia Casta) ja intensiivsem versioon Intense temast veelgi seksikamale naisele, kelleks on ooperikangelanna Carmen. Mõned aastad varem tuli moemaja välja uudse parfüümikontseptsiooniga D&G Tarot‘ kollektsioon, mis olid algselt mitte meeste- ja naistelõhnad, vaid meeleolulõhnad. Ja et asi veelgi selgem oleks, kiskusid disainerid verinoored meesmodellid ja üheksakümnendatel tipus olnud naismodellid reklaamides ihualasti sõnumiga – loeb vaid see, kellena sa end tunned.
Samasugust funktsiooni täidavad ka kuulsuste lõhnasarjad. Kasutades Shakira, Britney Spearsi, Naomi Campbelli või Antonio Banderase parfüüme, on igaühel võimalik kasvõi imaginaarselt oma iidoliteks kehastuda. Asi seegi.
Möödunud nädala muusikaleid jälle Dazed Digitalist Allie X CATCH

Sensai Silky Purifying näopuhastustoodete sari

photoTegin endale varajase jõulukingi ja tellisin valiku uuenenud Sensai Silky Purifying sarja näopuhastustooteid. Olen aastate jooksul proovinud erinevate kaubamärkide nahahooldustooteid, kuid Sensai on jäänud siiani esimeseks eelistuseks. Parimate tulemustega nahahoolduse alus on põhjalik puhastamine. Silky Purifying sarja eripäraks ongi naha kahekordse puhastamise rituaal ehk jaapanipäraselt öeldes saho. Pikkade traditsioonidega Jaapani teetseremooniatest inspireeritud saho on eriline puhastusviis, mis tuleb laitmatute tulemuste saavutamiseks viia läbi iga päev samal moel, eemaldades kõigepealt nii õli- kui ka veepõhise mustuse(1.aste) ning seejärel higi ja surnud naharakud(2.aste). Terviklikus tootesarjas, mis hõlmab tooteid igale nahatüübile ja vastavalt eri tekstuurieelistustele, on kombineeritud Koishimaru Silk EX siidiekstrakt, mis soodustab hüaluroonhappe teket sügaval nahas, ja ženšenniekstrakt, mis on tuntud oma tugevate niisutavate omaduste poolest. Õrn, kuid põhjalik kaheastmeline puhastamine tagab selle, et nahk on valmis järgmiste nahahooldustoodete kasulike omaduste vastuvõtmiseks. Lisaks kaheastmelisele puhastusele on hea kasutada vahel ka lisatooteid nagu siidine kooriv puuder või näomask. Sensai sarja õige ja järjepidev kasutamine on kindel tee siidise nahani. Seda väidet illustreerib ilmekalt üks minu kolleeg, kes on neid tooteid juba ligi 20 aastat kasutanud ning näeb tõepoolest oma east vähemalt 15 aastat noorem välja. Seekord valisin välja sarja need tooted:
CLEANSING CREAM PUHASTAV KREEM
GENTLE MAKE-UP REMOVER FOR EYE AND LIP ÕRN SILMA- JA HUULEMEIGIEEMALDAJA
CLEANSING MILK PUHASTAV PIIM
FOAMING FACIAL WASH VAHUTAV NÄOPUHASTUSVAHEND
SILK PEELING POWDER SIIDINE KOORIV PUUDER
…pildile on lisaks Sensai toodetele jäänud ka eile Selveri köögiviljaosakonnast ostetud roheline ja üllatavalt tugevalt lõhnav melissikimp – hea otse laualt lehekesi teetassi lisada.

Popart unlimited

airan kang

helendavUskumatult ägedad led raamatukaaned korea juurtega jaapani kunstnikult Airan Kang’ilt. Mul poleks midagi selle vastu kui kogu toa valgustus raamatukaantega katta. See värvikirev led-teema tõi meelde möödunud suvel Pariisis Pompidou moodsa kunsti keskuses nähtud Martial Raysse–i isikunäituse, mis oli ka totaalselt wow! No ja siis tuli muidugi ka meelde teater No99 luminessentsskirjaga LIHASED. Ühesõnaga küpseb mul juba pikemat aega peas plaan neoon-led’idega koduses interjööris mängima hakata.
raysse
Muusika osas on nii palju uudist, et Super Hot Cosmos Blues Band andis välja ülikuuma esikplaadi, mis on täielik kosmos alates bändiliikmete pillimängust kuni ootamatute (ja eriti tuusade) žanrivahetusteni. Hot plaat ühesõnaga ja ma mul on see pm olemas (füüsiliselt küll veel mitte aga varsti saan kui järgi lähen)! Teine hea uudis on see, et St. Cheatersburg riliisis jälle ühe EP ja kuigi ma seda pole veel kuulanud, tõotab see bändi viimase aja tegemisi kuulates ka lennukas kuulamine tulla (ja selle plaadi peaks ka pm varsti saama).
…ja muidugi viskab netist ka koguaeg nii häid asju peale, et oi! oi! oi!

Lars von Trier NYMPH()MANIAC on täiega punk film!

ImageLars von Trieri „Nymph()maniac“ on minu arvates tema parimaid filme ja ülimalt punk ehk nii räigelt ühiskonnavastane kui üldse olla saab. Olin ennegi lootusetu Trieri fänn aga see film jääb templina mällu igal juhul (nagu ka paar päeva enne nähtud teise suure lemmiku Gaspar Noe “Irreversible”). Ei peatu selles postituses pikemalt filmis ohtralt eksponeeritud seksil, sest esimesed emotsioonid tõid teistsugused mõtted esile. Kes teab, võimalik, et kunagi tuleb tahtmine sellest filmist veel teise nurga alt kirjutada, sest materjali, mida enda jaoks lahti mõtestada, on kaheosalises filmieeposes enam kui küll. Esimeses osas sai muidugi palju nalja ja minu meelest kasutas Trier seda pikka sissejuhatust rõhutamaks, et seks on ühiskonna poolt täielikult ülehinnatud.  Ühest küljest oli muidugi esteetiliselt väga ilus vaadata ekraanil absoluutselt kompleksivaba ja imekaunist briti noort näitlejannat Stacy Martinit ja seksikat Shia LaBeouf’i ning samavõrra ebameeldiv oli liiga lähedalt tunnistada teises osas elu poolt räsitud ja väsinud Joe kaotatud orgasmiotsinguid. Aga see oli minu jaoks kõrvalise tähtsusega. Olulisimaks pean filmis peente nüanssidena välja toodud psühholoogilisi aspekte nagu näiteks naiseks olemise võimalikkuse või võimatuse teema ja dilemmad, mida pea iga naine varem või hiljem oma elus kogeb. Esiteks muidugi igipõline ja paljukirutud võrdsus(etus), a la “mida mees võib seda naine ei või mitte”. Sellest teemast võibki rääkima jääda aga ühiskonna arvamust muuta on ikka väga raske. Samas ütleb Joe filmis väga hästi, et ma ei sobitu ühiskonda aga ega ühiskond mulle ka ei sobi. Braavo!

Teiseks on filmis suurepäraselt välja toodud iga naise jaoks raskeim katsumus, milleks on emadus. Emadus on muidugi ilus ja püha, kuid tegelikkuses on see kõige rohkem naise psüühikat muserdav ja painav kohustus. Ja kõige kuritegelikum naiste suhtes on fakt, et isegi sellest rääkimine sellises võtmes on kuritegu. Ma olen millegipärast samuti kindel, et ei oska, st ei oska ühiskonna poolt aktsepteeritavalt, sellest kirjutada aga üritan siiski. Emadus on suurim rõõm aga just see suur õnn võtab paljudelt naistelt elurõõmu. Nii juhtus ka filmis Joe emaga, kes sulges ennast pasjansi ladumise kaugesse ja külma maailma, samal ajal kui isa oli see kangelaslik hea ja helge kuju, kes nunnult lapsukesele maailma asju lahti seletas. Kas keegi peale psühhoanalüütikute pole tõesti selle peale tulnud, et paljud naised sulguvad šokiseisundis enda loodud pseudomaailmadesse viimase võimalusena, et põgeneda suurima elumuutuse ja tohutu vastutuskoorma eest? Minu arvates võiksid lapsi saada vaid naised, kelle selja taga seisab tugev emakuju, kes neid vajadusel selle koorma all toetavad. Meestele selles osas loota ei saa, sest siin tõttab appi jälle „tore“ ühiskond, kes kõike teab ja kõigi eest otsustab ja kes teatab, et on olemas naise – ja mehe kohustused ja et hea ema peab tingimata täitma talle määratud kindlaid nõudmisi. Abielunaise kohustustest ei hakka siinkohal rääkimagi. See kõik on liiga ränk koorem. Mul on väga palju erinevaid tuttavaid naisi ja nii uskumatu kui see ka pole, siis keegi neist ei ole oma eluga rahul. Kes on üksi, see otsib paaniliselt meest; kes on suhtes, see sipleb samuti enda loodud põrgus nimega „perekond“, kust naisel kui isiksusel väljapääsu ei ole. Naisele ei jäeta võimalust otsustada, mida tema ise tegelikult tahab, rääkimata enamike naiste eneseteostuse võimatusest. Papa Freudil ikka oli õigus, et kõik meie hädad on alguse saanud lapsepõlvest, kaasa arvatud seksuaalkäitumine. Minu jaoks oli filmi kõige võikam stseen see kui Jerome nõudis, et Joe valiks oma seksuaalsuse ja perekonna vahel. Muidugi oli jahmatav Joe otsus lükata nuttev laps kõrvale ja minna ära vaid selleks, et ennast mingil tundmatul tüübil piitsutada lasta, kuid samas on täiesti mõistetav Joe kui isiksuse karjuv vajadus iseendaks olemise ja jäämise järele. Erakordne mässumeelsus ja meelekindlus! Ilmselgelt on sellist käitumist pea võimatu mõista ja veel raskem kaasa tunda, kuid soovitan siiski proovida. Minu arvates toob Trier selle stseeniga ühiskonna ajupesu tulemuse ja indiviidi iseolemise kadumise fakti vaatajale hõbekandikul ette, meie ülesandeks jääb vaid stseen ära vaadata ja klišeedest natuke kaugemale mõelda.

Võigas oli muidugi ka lõpustseen Seligmaniga, mis tõenäoliselt ka paljudele naistele liigagi tuttav ette tuleb. Sellised nn aseksuaalsed sõbrad, kes võimalusel siiski sulle käe seeliku alla ajavad, on eriti jälgid limukad ja ainuüksi oma olemuselt meenutavad nad 1:1 „süütu lapsukese“ Seligmani lõtva ihuliiget ning on raevuka kuuli (ok ütleme siis, et siinkohal ülekantud tähenduses) täiesti välja teeninud.

Ühesõnaga – forget about love and get real! (kestvad ovatsioonid!)

…aa ja muidugi sobib siia lõpetuseks väga hästi äsja alanud DocPointi treiler, mis on ikka eriti hea:):

Vestige Verdant & veel üks hea uus eestikas

IMG_7995Eesti esimese kosmeetika luksusbrändi Vestige Verdant bioaktiivne näomask on 100% looduslik toode, mis toimib eelkõige väsinud naha värskendajana. Ja seda mitte ainult efektitootena, vaid pikemal kasutamisel muutus ka minu suhteliselt probleemne näonahk mõnusalt puhtaks ja siledaks nii et meiki ja/või hooldustooteid peale kandes on kohe tunda, kuidas naha üldine tekstuur on ühtlasem ja kreem imendub paremini. See mask ongi tegelikult ettevalmistav toode naha põhjalikuks niisutuseks. Vananemisprotsessi nahas põhjustab eelkõige naha kuivus ja seetõttu on oluline, et nahk oleks kreemi pealekandmiseks põhjalikult ettevalmistatud (surnud naharakkude eemaldamine, ebatasasuste silumine jne). Lisaks kadusid ka vistrikud ja nendest põhjustatud väikesed armid muutusid palju vähem märgatavaks. Katsetasin maski ka keha probleemsetele (loe: tselluliidist enim ohustatud) piirkondadele (kõht, reied, tuharad). Tulemus oli kiire ja efektne – nahk muutus koheselt pringimaks! Kuna mask on tumepruuni või isegi musta tooni, siis nõuab selle pealekandmine ja hoidmine muidugi üksjagu kannatlikkust. Mina tegin kehamaski saunas ja püüdsin need 10-15 minutit vannitoa paari ruutmeetri peal ringi jalutada (see nägi päris koomiline välja:)). Ja ka näomaski tehes saab palju nalja kui keegi juhtub just siis külla tulema:) Olen selle toote valmimisprotsessis vaatleja ja katsetajana päris pikalt osalenud ning leian, et tegemist on ühe parima puhastava ja trimmiva maskiga. Lisapunktid minu poolt ka toote ( ning samuti veebilehe) disainile, mis on elegantselt väljapeetud ja tagasihoidliku must-valge korloriidiga. Brändi loojatel on tulevikus plaanis veel nii mõndagi põnevat ning uuenduslikku ilu- ja disaini vallas, nii et jään huviga ootele. Veebileht on siin: http://www.vestigeverdant.com

Mu playlistis mängib kordusena juba mitmendat päeva uhiuus eestikas Super Hot Cosmic Blues Band. Saladuskatte all võin öelda, et tegemist on Eesti Eurolaulu finalisti ja Nevesise laulja Janno Reimi uusima projektiga. Väga mõnus lugu!

Kellavärgiga apelsin

Image“Kellavärgiga apelsin” Katusekinos suurel ekraanil oli kordades parem kui kunagi tuttavate juures kodus vaadatuna. Seekord otsustasin üksi kinno minna ja see oli väga hea mõte, sest sain nautida filmi täiesti segamatult. Ma vist olen tõesti veidrik, et armastan nii väga üksi teatris ja kinos käia ja ma ei saa aru, miks ma peaksin kellegagi koos vaatama minema midagi sügavalt isiklikku. Nii ehk naa kinos ega teatris juttu rääkida ju ei saa ning pärast etendust või seanssi eelistan ka pigem segamatult oma mõtteid mõelda ja elamuse mullis mõnuleda. Igatahes “apelsini-laksu” sain sajaga kätte ja kell pool kolm üksi täiskuu paistel kodu poole sõites tuli igasuguseid kummalisi mõtteid pähe. Kuna olin filmi mõned korrad varem ka näinud, keskendusin seekord rohkem detailidele. Nii oli mul näiteks märkamatuks jäänud Alexi voodi eriti futuristlik voodikate. See on mul nüüd kinnisidee, et pean endale ka sellise saama, kasvõi ise tehes. Kuigi jah, DIY ei ole just mu tugevaim külg 🙂 Lahe oli ka ühel seinal olnud religioosse sisuga  pühakuid kujutav fresko, mis oli gräffitiga üle soditud ja muuhulgas oli seal kirjas, et: “if it moves, kiss it”. Väga diip, eks 🙂  Aegumatult hea film, kindlasti üks minu lemmikutest (ka raamat), kuid kindlasti vajaks juurde märget: rumalatele keelatud. Allpool üks eriti äge video, kus parimad kohad filmist David Bowie loo “Suffragette City” saatel kokku miksitud on:

Ajakirja ELLE playlist

Oh-pole-üldse-tänu-väärt  aga ma kuulasin läbi KÕIK juulikuu ajakirja ELLE playlisti lood ja lisasin valikuliselt vaid parimad neist siia. OK, tean ise ka, et ma võiks teha youtube’is vähemalt oma playlisti aga no ei ole viitsimist lihtsalt. Niisama on ka hea järjest oma blogist head-paremat võtta ja kuulata 🙂 Eriline NB!! palun suhteliselt vähetuntud bändile Turbogeist, mis on oioioi kui hea!!

ELLE kaanele on vist toimetuselegi üllatuseks seekord erandkorras sattunud meesterahvas. Ju siis loodeti jalkas Inglismaalt imet aga no nagu tänaseks teame, siis seda ei juhtunud ja nii ei ole vist veidi vananenud, kuid supervormis Beckham kaanel eriti õigustatud. Aga võib olla oli sisulugu kaanepersooniga hoopis tugev, ei tea, sest selle jätsin seekord vahele 🙂

Friends:

Jessie Ware:

Beats International:

The Kinks:

Turbogeist:

Polica:

Razorlight:

Haim:

Valerie Carter:

Roberta Flack:

Blood Orange:

THEESatisfaction:

Mõnusat suvemuusikat

Hommikul koosolekule kiirustades leidsin telefonis facebooki feedist hea loo, mis jäigi mul klappides terveks päevaks mängima:

..Ja nüüd õhtul leidsin Cosmo lehelt mõnusat suvemuusikat lisaks:

 

Dolce&Gabbana Sapphire

See on nüüd küll üle-üle-ülehomse päeva uudis aga kuulsin sahinaid, et DG on hetkel ametis ultraluksusliku ehtekollektsiooni disainimisega ning pühendab sellele ka uue The One sarja naisteparfüümi Sapphire. Selge pilt siis, miks nad viimasel ajal kollektsioonides ekstravagantsetel ehetel tähelepanu hoidnud on. Pildil mõned peagi müügile tulevad DG ja Gucci tooted, millele ma hiljuti moemajade turunduskonverentsil peale sattusin.