Metamodernism ehk olin siin juba täna või eile

Mul on viimastel aastatel olnud pidevalt tunne nagu magaksin silmad lahti ja kõik, mis mu elus toimub, oleks justkui juba kunagi olnud. Väga kummaline aga samas meditatiivne heaolu seisund, kus miski ei vaimusta aga samas ei pane ka muretsema. Selline mõnus flow, milles liuglemine laseb üleliigselt suurte tunnete puudumise tõttu rahulikult enda sisse vaadata (kuigi... Continue Reading →

Advertisements

Frida Giannini & Gucci

Foto: Vogue Eelmisel nädalal levis moemaailmas uudis, et Frida Giannini lahkub Gucci moemaja peadisaineri ametikohalt. Sahistatakse, et mantlipärijagi on juba valitud ja selleks saab Riccardo Tisci. Elame näeme. Noor, andekas ja kaunis itaallanna Giannini kutsuti moemaja aksessuaaride ja käekottide disaineriks 2002. aastal Fendi moemajast ning nimetati Gucci peadisaineriks 2004.aastal peale Tom Fordi lahkumist. Provokatiivse ja... Continue Reading →

Lars von Trier NYMPH()MANIAC on täiega punk film!

Lars von Trieri „Nymph()maniac“ on minu arvates tema parimaid filme ja ülimalt punk ehk nii räigelt ühiskonnavastane kui üldse olla saab. Olin ennegi lootusetu Trieri fänn aga see film jääb templina mällu igal juhul (nagu ka paar päeva enne nähtud teise suure lemmiku Gaspar Noe "Irreversible"). Ei peatu selles postituses pikemalt filmis ohtralt eksponeeritud seksil,... Continue Reading →

Kultuurisadu

Uus aasta on alanud tõeliste kultuuripärlite sajuga. Esiteks sain kingituseks terve riiulitäie väga häid nii uusi kui vanu raamatuid, milledest mõned on ka juuresoleval pildil näha. Ja nagu neist veel vähe oleks, siis  ei suutnud eile kiusatusele ja tuttavate üksmeelsele haipimisele vastu panna ning laenasin sõbralt Robert Kurvitza raamatu "Püha õudne lõhn". Nüüd ei jää... Continue Reading →

NO99 “Iphigéneia Aulises”+Polanski “Oliver Twist”

Olin saanud eelinfot, et briti lavastaja Lorna Marshalli lavastatud "Iphigéneia Aulises" on ülivõimas etendus aga ma ei osanud arvata, et see nii hull asi on. NO99 ON imeline teater imelise trupiga, kes suudavad ilma igasuguste dekoratsioonide ja grimmita luua selliseid emotsioone, mis panevad pisarad voolama. Pisut piinlik tunnistada aga täpselt nii minuga eile juhtuski. Etenduse... Continue Reading →

Filmivihjeid ja head muusikat

Pildil üks stseen Federico Fellini filmist "La Dolce Vita". Millegipärast on mul selle filmiga kuidagi eriline side ja tahaks seda kunagi kindlasti ka suurelt ekraanilt näha. Ehk isegi õnnestub, sest kino Sõprus korraldab aeg ajalt filmiklassika õhtuid ja näiteks Artises tuleb maikuus üks päris põnev filmifestival, mille raames näeb tõelisi haruldusi. Esialgne nimekiri filmidest, mis... Continue Reading →

La Delicatesse & Lillede keel

See nädal kujuneb vist ülitihedaks kultuurinädalaks, sest peaaegu kõik õhtud on sisustatud kino ja teatriga. Eile nähtud Von Krahli "Lillede keel" oli hea etendus, kuid natuke jäi lugu tervikuna mulle kaugeks, ehk kui moodsalt väljenduda, siis ei kõnetanud mind eriti. Aga selle, et ma Lorca loole nii väga hästi pihta ei saanud (või noh, tegelikult... Continue Reading →

Üks koletis Pariisis

"Üks koletis Pariisis" on euroopalikule art-house' ile omaselt aus, nurgeline, väikese kiiksuga ja äraütlemata armas multikas. Imestan ikka ja jälle, kuidas mõned mõtlemist välistavad USA masstoodangu multikad toovad jätkuvalt saalid vaatajaid täis, samas kui Artis ja Sõprus oma väärtfilmide ja -multikatega püüavad ellu jääda pooltühjade saalidega. Kurb ja kahjuks väga tõene peegelpilt tänase päeva inimühiskonnast.... Continue Reading →

Willy Wonka+Joosep Toots

Tahaks endale Willy Wonka prille ja tema torukübar, mida ma rumala peaga Londonist Camdenist  eelmisel aastal ära ei ostnud, jääbki vist kummitama. Muidugi oleks võimalus ratsutamispoest endale koolisõidusilinder osta, mis olekski võib olla mõistlik tegelikult arvestades seda, et seda saaks ju ka ratsutamisvõistlustel kasutada (2in1 ühesõnaga). Willy Wonka on üleüldse läbi aegade üks ägedamaid kujusid,... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑