Monthly Archives: juuni 2012

Ajakirja ELLE playlist

Oh-pole-üldse-tänu-väärt  aga ma kuulasin läbi KÕIK juulikuu ajakirja ELLE playlisti lood ja lisasin valikuliselt vaid parimad neist siia. OK, tean ise ka, et ma võiks teha youtube’is vähemalt oma playlisti aga no ei ole viitsimist lihtsalt. Niisama on ka hea järjest oma blogist head-paremat võtta ja kuulata 🙂 Eriline NB!! palun suhteliselt vähetuntud bändile Turbogeist, mis on oioioi kui hea!!

ELLE kaanele on vist toimetuselegi üllatuseks seekord erandkorras sattunud meesterahvas. Ju siis loodeti jalkas Inglismaalt imet aga no nagu tänaseks teame, siis seda ei juhtunud ja nii ei ole vist veidi vananenud, kuid supervormis Beckham kaanel eriti õigustatud. Aga võib olla oli sisulugu kaanepersooniga hoopis tugev, ei tea, sest selle jätsin seekord vahele 🙂

Friends:

Jessie Ware:

Beats International:

The Kinks:

Turbogeist:

Polica:

Razorlight:

Haim:

Valerie Carter:

Roberta Flack:

Blood Orange:

THEESatisfaction:

Värvilised päikeseprillid+OK Go+Pilobolus

Tundub, et päikeseprilli-mood muutub taas värviliseks. Igatahes on nii Gucci kui ka Kenzo ja veel mõned suuremad moemajad lansseerinud väga särtsakates toonides kollektsioone ja eriti äge on see, et prillide klaasid on ka erksavärvilised!

…ja värviliselt head muusikat ka: OK Go+Pilobolus kaleidoskoobimustrilised videod pälvisid Cannes Lionsi kreatiivsusfestivalil rohkem tähelepanu kui nii mõnigi reklaamiagentuur.

“Varjatud ained” Triin Soomets+etcetcetc

Tänane postitus on täielik puder&kapsad viimasel ajal silma või meeldima hakanud asjadest. Pildil näiteks on muuhulgas ka minu enda kokku miksitud helesinine küünelakk. Nimelt avastasin, et kõik küünelaki toonid on suvel ilusamad kui neile pisut valget värvi juurde lisada.

Viimase aja lugemislemmikuks on väga erilise kingitusena minuni jõudnud Triin Soometsa luulekogu “Varjatud ained”. Mulle tundub, et ma lausa hingan selle raamatuga samas rütmis. No lihtsalt kõik luuletused on kuidagi nii “omad”. Naljakas, et Soometsa mõne luuletuse puhul tundub mulle,  et autor pidas hoopis midagi muud silmas kui see mismoodi ma neid tõlgendan aga need sobivad mulle sellegipoolest ülihästi. Aga kaisukaru luuletus näiteks kurvastas mind nii väga , et siiani mõtlen sellele nukrusega. Jan Kausi illustreerivad mahakriipsutatud luuletuste idee meeldis mulle ka väga aga oleks tahtnud siiski neid ka lugeda ehk et natuke vähem oleks võinud neid sodida 🙂 Päris raske oli siia ühte luuletust näiteks valida aga pärast pikka kaalumist valisin selle:

yleliigne koorub niikuinii maha

kaob ära

või valutab ja valutab

kuni komistad kysimuse otsa

mille vastus see oli

yleliigne libiseb niikuinii maha

kui hoiad kinni

läheb see mädanema

…ja siis veel mõned viimase ajal leitud mõtteterad, millega samuti nõus olen:

“I want to be with those who know secret things or else alone.” Rainer Maria Rilke raamatust “A Book for the Hours of Prayer”

“I think, therefore I am a feminist” Ladyfest Tallinn facebooki lehelt

…ja ma ausõna arvasin, et ma ei hakka mitte kunagi seda muusikat kuulama aga tuleb välja, et täna mängib see lugu mul umbes 10s korda juba:

“Haaknõela külm helk” Trubetsky&Lehola

Päris tore lugemine kõigile, kel pungiga millalgi midagi pistmist on olnud. Hea, et tasapisi on Eesti pungi kohta lugemist kogunenud, sest see õige punk jäigi ikkagi 70.-80.ndatesse aastatesse. Selle aja punkarid esindasid lahedat, iroonilist, mässavat ja intelligentset punki, tänapäeval on pilt pisut muutunud kahjuks ja punk pole enam ammu nii lahe nagu varem. Aga eks see juhtub nii kõikide asjadega kui uudsuse võlu kaob. Kurb on ka see, et mõned punkarid (minu silmis küll pigem libapunkarid) selle liikumise taha oma rumalust varjata püüavad. Ja sellised punkarid on minu arvates pigem ohtlikud kui lahedad, sest radikaalsus+rumalus=eriti halb kombinatsioon. Mulle meeldis väga raamatu esimese lõigu mõte individualistlikut anarhismist ja see ka, et elu ei tohi liiga tõsiselt võtta. Pooldan samuti kahe käega elukunsti ja -kunstnikke. Aga see selleks. Raamat on väga trubetskylik kui nii võib öelda ehk et stiililt suhtliselt hektiline ja kaootiline aga siiski väärt lugemist. Häid lugemissoovitusi sain sealt ka ning ainuüksi mõnede rariteetsete piltide pärast võiks see teos ühel pungihuvilisel kodus olemas olla. Ja mina sain muide ühe väga armsa pühendusega eksemplari omanikuks 🙂

Raamatu esitluskontsert RCs oli kahjuks suhteliselt halvasti ajastatud (vahetult pärast Rabarocki ja enne Jaani), ning seetõttu ei suutnud isegi püha haruldus Velikije Luki minu suureks üllatuseks rohkem kui sadakond kuulajat kohale meelitada. Ma ausõna üldse ei taha, et punk sureks aga krt ta ikka vananeb sajaga, midagi pole teha..:(

Mõnusat suvemuusikat

Hommikul koosolekule kiirustades leidsin telefonis facebooki feedist hea loo, mis jäigi mul klappides terveks päevaks mängima:

..Ja nüüd õhtul leidsin Cosmo lehelt mõnusat suvemuusikat lisaks:

 

Max Factor Eye Brightening ripsmetušš

Max Factor Eye Brightening Mascara uuenduslik must volüümiandev ripsmetušš (Masterpiece tuššide perekonnast) kerge metalse sära ja valgustpeegeldavate osakestega täiustab kandja silmavärvi. Tušš muudab  loomuliku silmatooni sügavamaks, intensiivsemaks ja säravamaks ning tõstab silmavärvi kenasti esile ega tõmba endale liigselt tähelepanu. Eestis tuleb esialgu müügile (juulis-augustis?) kaks värvitooni: Max Factor Eye Brightening Mascara BLACK SAPHIRE – sinistele ja hallikatele silmadele ja Max Factor Eye Brightening Mascara BLACK GOLD – pähklikarva ja rohekatele silmadele. Toodete jaehind on orienteeruvalt 13,80 eurot.

Ära ole kuri!

Positiivne mõtlemine või mitte aga näolihaseid saab vähese vaevaga ka ise kontrollida. Mõtlemapanev  kui tihti me ilma igasuguse põhjuseta ja endale märkamatult kulmu kortsutame.  Sügavate miimikakortsude leevendamiseks pole kahjuks olemas ka ühtegi imekreemi ega -seerumit. On muidugi olemas tõhusad efektitooted nagu näiteks Olay Regenerist 30 Second Wrinkle Filler, kuid nende mõju on vaid lühiajaline ja pigem dekoratiivne. Põhjuseta kortustavad muide kulmu nii mehed kui naised. Tean nii mõndagi ilusat inimest, kellel terav “kurjusekorts” kulmude vahel, mina ise kaasa arvatud. Eile näiteks tabasin end isegi seda eriti-hea-tuju-laulu kurja näoga kuulamast:

Chanel’i must jakk vs Hugo Boss’i must kleit

Chanel teatab, et “väike must kleit” on nüüd hoopis “väike must jakk” ning pühendab sellele suvel ilmuva  Karl Lagerfeldi ja Carine Roitfeldi poolt kokku pandud raamatu “The Little Black Jacket: Chanel’s Classic Revisited”. Raamatus poseerivad kultuslikes mustades jakkides erinevad kuulsused a la Sarah Jessica Parker ja Yoko Ono. Tegelikult ongi must jakk alati pigem  “a-chanel-thing” olnud, seega pole see teab mis suur uudis,  pigem pühendus Chaneli jaki 86. aastapäevale. Pildilt on näha, et Chanel jätkab ka jõuliste uuendustega. Näiteks alumiste piltide hüperpunk stiil on minu arvates suhteliselt 1:1 Westwoodi käekiri.

Väike must kleit pole aga kuhugi kadunud. Nimelt tuleb kohe-kohe müügile Hugo Bossi uus naisteparfüüm Nuit, mis on just sellele ajatule moeklassikule pühendatud ja mida reklaamib alati stiilne Gwyneth Paltrow. Aga sellest uudisest lähemalt mõnes järgmises postituses.

Westwoodi käekott

Jälle üks käekott, mis peaks minu oma olema. Loomulikult Westwoodilt, kellelt siis veel. Või õigemini võikski ainult see kott olla, rohkem polekski midagi vaja.

 

 

Hermès+pop-up on pop

Üllatus, üllatus – http://www.wwd.com kirjutab, et luksusmoemajade lipulaev Hermès avab Pariisis oma esinduskaupluse läheduses jalanõude pop-up poe, mis jääb avatuks 14.maist kuni 19.juulini ning kus saab sneak preview’na näha ka eeloleva sügise kollektsiooni. Pildil olevate nahast ja riidest valmistatud värviliste saabaste autor on Pierre Hardy. Mulle palun sinised, aitäh.

…ja natuke psühhedeelset muusikat ka tänase päeva lõpetuseks: