“Unesnõiduja” Margus Tamm

Ma olen üldiselt suur skeptik ja ei usu mitte midagi ning tegelased, kes mulle mingitest märkidest jms jahuvad, ajavad mind tavaliselt haigutama. Aga eile lugesin Riias ühes kesklinna sushikohas Margus Tamme raamatut “Unesnõiduja”. Juhuslikena näivad, kuid väga huvitava sisuga ja haaravalt kirjutatud tekstid; pealtnäha tavalisi, kuid tegelikult kummalisi hetkeolustikke kirjeldavad lühijutud – ühesõnaga täpselt minu raamat. Salat ja sushi söödud, mõtlesin tagasi hotelli kiirustada, sest kell oli juba päris palju ja  järgmisel hommikul pidin varakult koolitusel olema. Millegipärast keerasin korraks uue lehekülje, et näha järgmise loo pealkirja. Kummalise kokkusattumusena seisis seal must-valgel: “Riia koolitus”. Otsustasin siiski ka selle lühijutu lõpuni lugeda. Kümne minuti pärast panin raamatu kinni, tasusin arve ja astusin tänavale. Täpselt restorani ukse kõrval seisis vilkuritega politseiauto. Kõnniteel vedelesid läbisegi kellegi riided ning natuke eemal laiali puistatud sisuga  rahakott ja veel mõned esemed. Jalutasin juba pimenevas Riia vanalinnas edasi hotelli poole. Umbes 800 meetri kaugusel restoranist, just minu hotelli peasissekäigu juures, seisis teine vilkuritega politseiauto ning selle ümber küsitlesid politseinikud tunnistajaid. Ma ei jäänud seisma, et uurida, mis juhtunud oli ning tõtt öelda ma ei tahtnudki seda teada, sest võib olla mul sel päeval lihtsalt vedas. Pildil sama sushika seinalamp.

Advertisements

Posted on 20/04/2012, in Uncategorized. Bookmark the permalink. 7 kommentaari.

  1. Huvitav, et juhuslikud olukorrad Sind ise üles leiavad, eksole… 😉 Seda võib ka niipidi seletada…
    Esoteeriline oskus asju seletada võib olla igav ja erutav ühtaegu…oleneb seletajast. Märkide lugemises on miskit müstilist, mis paneb Sind meie eludes toimuvas kahtlema, muidu võiksid kõigest juhuslikust tuima näoga mööda minna ja Sa ei saaksi teada, miks Sa seda teadma pidid… 🙂
    See on miskitpidi rohkem tunnetuse küsimus 😉 Ja raamat tundub jälle väga hea, mis Sul käes oli…

  2. Sa peaksid mõtlema põnevusjutu kirjutamise peale. Tõsiselt hea postitus. Kümnest punktist 20.

  3. Aitäh, Stella!! 🙂
    …Jäin ka eile juhuslikkuse ja esoteerika peale pikemalt mõtlema kui käisin kinos filmi “Ohtlik meetod” vaatamas (minu arvates väga hästi tehtud film, kuigi mõned psühholoogia-profid on seda maha teinud). Eks selliste teemadega ongi nii ja naa, ühest küljest võib mõelda nagu Freud, et kui tahad, et sind üleüldse kuulda võetaks, siis tuleks selliseid teemasid avalikult vältida (jah, ja seda isegi täna, pea 100 aastat hiljem!). Teisest küljest aga ütleb näiteks minu ema, et kui on kasvõi 0,0001% tõenäosus, et on oleas midagi teadvsuse ülevat, üleloomulikku vms, siis ei võta ju tükki küljest seda uskuda või vähemalt mitte pimesi eitada kui me tegelikult ju mitte midagi ei tea. Aga eks ettevaatlik peab olema selliste asjadega küll. Mulle ei meeldi tavaliselt kuulata kedagi, kes nö “teab” asjadest või arvab teadvat, sest igasuguseid soolapuhujaid ja new-age pastoreid liigub liiga palju ringi minu arvates. Kuid iseenda sisekõnes ei välista ma midagi ja iseenda alateadvust meeldib mulle uurida küll. Ja seda ma usun ka, et kui meie ajud ei oleks nii pestud ühiskonna pealesurutud mudelitest, siis oleksime kõik rohkemal või vähemal määral selgeltnägijad aga sellest mudelist väljapoole näha on ausalt öelda oioi kui raske 🙂

  4. Oli küll selline postitus, mis oleks vabalt võinud Uneskõndija kaante vahele kuuluda… 😉 …tekitas lugedes selliseid kujutletavaid pilte juba silme ette 🙂

    Ohtliku meetodi puhul pani mind mõtlema inimese alateadvuse mõõtmatu jõud meie igapäevaelu kujundamisel ja see, et psühhiaatria tänapäev pole arvatavasti väga palju muutunud või muutunud isegi tolerantsemaks erinevate käitumismudelite puhul, mis varasemalt oleks diagnoosimist leidnud. Samas – täna diagnoositakse uusi seisundeid, mis aegu tagasi olid üsna tundmatud. Ja muidugi see ka, et erinevates ühiskondades on psühhiaatrilised seisundid erinevalt koheldud. Aga see selleks.
    Teaduslikud teooriad meeldivad mulle kohati seepärast, et need ei jäta ruumi manipulatsiooniks…ei saa toimuda arusaamade teisenemist, mille tulemus oleks filosoofiline palagan. Ja ometigi tuli filmis just see välja, et püüd inimese psühholoogiat seletada läbi raamides mõistete, ei olegi alati see kõige õigem. Ja patsiendi ravimisel (mõistmisel) peab arstil olema oskus ja võime end ise miskipidi hulluks kuulutada, et leida see niit, mida teooriate puhul märgata ei õnnestu. Ja tee siis vahet, kes siis lõpuks sassis on – arst või patsient … 🙂
    Aga väga huvitav teema minu jaoks, küll annaks veel arutada 🙂

  5. minu suurim unistus on kunagi hullumajja tööle minna, sest sealne elu tundub mulle kordades normaalsem ja huvitavam kui korralikult roosa arieliga pestud ühiskondlikult akstepteeritud elumudel 🙂

  6. no sellist unistust ei tea ma küll kellegil teisel olevat 🙂 🙂
    unistustel muide, on kombeks ka täituda 😉

  7. ma tean jah, sellepärast julgengi suurelt unistada 😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: