NO99 Untitled

Käisin eile kolmandat ja viimast korda NO99s vaatamas Lauri Lagle (väga tore, et ta on liitunud NO99 näitetrupiga) lavastatud etendust “Untitled”. Hea meelega oleks veel kordades rohkemgi vaadanud seda aga kahjuks mängiti eile etendust viimast korda. Ja sellest on kohutavalt kahju, sest see oli üks parimaid lavastusi, mida ma näinud olen. Sõnadega on tegelikult raske edasi anda emotisoone ja  kõiki mõtteid, mis etenduse ajal pähe tulid. Ma ei nõustu ajalehest KesKus etenduse vaheajal loetud Hans H. Luige artiklis väidetuga, et meil kõigil on kõrini elu mõttetuse teemadest ning apokalüptilisust käsitlevatest etendustest-filmidest. Minul ei ole kõrini, sest ma ei näe tõesti sellel inimeste igapäevasel tähtsal sebimisel tegelikult erilist mõtet ja mulle meeldivad nii filmid kui etendused, mis seda aeg ajalt meelde tuletavad. Rumalaid inimesi on liiga palju ja kuigi nemad ilmselt teatrisse väga tihti ei satu, on ikkagi hea kui keegi vahetevahel inimesi letargiast üles raputada püüab. Ning kuigi see võib tunduda uskumatuna, rääkisid nii “Untitled” kui ka üleeile nähtud  iiri parimaid koomikuid Dylan Moran oma stand-up etenduses täpselt samast asjast. Dylani sõnastus: “Sul on valida terve mõistuse ja teiste inimeste seltskonna vahel.”

Ühes arvamusloos kritiseeriti, et Lagle tsiteerib klassikuid oma sõnadega. Kuid see on ju suurepärane! See on eriline oskus osata näha tervikut nii, et see mõjub ja anda edasi tundlikus teatrikeeles kuivi tsitaate nii, et need raputavad ja jäävad meelde. Allpool mõned mõtted, mis mulle  lavastuses “Untitled” enim meeldisid:

1) Pime, irratsionaalne usk jumalasse.

2) Elu mõtte asjatu otsimine absurdsetest tegevustest nagu näiteks koristamisest või pehme kummiga aluspükste kogumisest.

3) Vaba inimene. Neid on väga vähe, kuid sa tunned nad kohe ära, sest selliste inimestega on nii hea koos olla.

4) Elu on nagu lõbustuspark, kus sõidetakse üles-alla, kuid inimesed arvavad millegipärast, et see kõik on päriselt ja et sellel on mingit tähtsust.

5) Mulle meeldib kui sa vaikid, sest siis ma igatsen sind.

6) Mul pole inimestele midagi öelda, sest ma ei suuda neid vaikima panna.

7) Kui inimesed tunnevad suurt valu, unustavad nad kõik “tõed” ja valed.

8) Süsteem valvab sind. Kui poleks süsteemi, poleks sul mitte midagi.

9) Miks sa ei võiks olla normaalne? Valeta kasvõi, palun.

NO99 näitlejaid ei saa eraldi kiita, sest see trupp on ühtne ülitugev tervik, kuid esile tõstmata ei saa siiski ka seekord jätta Risto Kübarat. Uskumatult pühendunud näitleja ning ainuõige valik just selle tegelaskuju jaoks. Ning üks parimaid grimmitöid, mida näinud olen, oli tehtud plastikust juuste ja kulmudega libeda olekuga produtsendile (Jaak Prints), kelle nukuliku välimuse Prints omakorda ülimeisterlikult elavaks mängis. Ning sama palju kui on hea meel Lagle NO99sse  tuleku üle, on kahju teise suurepärase näitleja, Andres Mähari, trupist lahkumise pärast. Aga loodetavasti saab teda edaspidi näha Vanemuises vähemalt sama suurepärastes rollides kui NO99 lavastuste omad.

Üks muusikameenutus NO99 sünnipäevast, mis mul kummitama jäi ja tänaseks non-stop lemmikuks saanud on:

Advertisements

Posted on 13/04/2012, in teater. Bookmark the permalink. 1 kommentaar.

  1. Link exchange is nothing else but it is simply placing the other
    person’s weblog link on your page at appropriate place and other person will also do same in support of you. by Mandy see my site Stella

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: