Varuväljapääsu kaudu Kukekesse

Pildil D.I.Y. hipster

Olen absoluutselt truudusetu ja põhimõttelage reetur.

Pidin nädalavahetusel minema ühe kõige armsama punk-bändi Varuväljapääs sünnipäevakontserdile aga millegipärast leidsin end pärast edukat öö-ostutuuri taaskasutuspoes Mu-Su hoopis Telliskivi Penthouse’i asemel hipsterite uuest pühakojast Kukeke.

Kukeke on tegelikult muidugi anniarrolikult armas pesa ja sealsed porgandipirukad (hinnaga 1 eur!) ülimaitsvad aga millegipärast kummitab siiani peas järgmisel hommikul ajakirjast “Värske Rõhk” leitud Kelly Turk’i luuletus “W.B.”:

Lähen tshekkan baltijaamas reaalset elu.

Lähen tuhlan ringi.

Kuklas krunn ja nägu clean.

Naudin boheemi elu täiel rinnal.

Naudin stiilse elu vilju.

Väike vaheldus Zarale, Mangole ja Reservedile.

Lähen tshekkan baltijaamas reaalset elu.

Lähen naudin stiilse elu vilju.

Keda kotib, et Gucci üle õla, keda kotib too vaene hambutu vanaeit.

Mina naudin iseennast, naudin tuhlamist ja moekust,

Mul on jummala pohlad teistest wannabedest,

sest mina olen näinud, kuulnud, rännanud Milanos, Big Appelis ja L.A.-s.

Nüüd tshekkan reaalset élu.

Sahistan ketsi, mõtisklen, kuhu olen sattunud,

Kõik nii imeline ja samas ka nii võigas…Too purjus päss seal nurgas.

Konkreetne elu.

Mõttetud labased kaltsudes piffid, kas te pole kuulnud siis Mangost ja

kergest tangost Zara lettide vahel?

Kas te pole näinud Viru outlette ja Solarise kingapoode?

Kas te pole sirvinud elus Vogue’i ja lugenud, et hipi on uus tibi?

Lähen tshekkan reaalset elu.

Nii Alice Imedemaal on olla siin venkude ja muude sortide keskel.

Keksida kallites ketsides ja Diori prillides hapukurkide vahel.

Nagu Jamaical vanad mehed mängivad kabet ja mina suundun suurde saali.

Katsun ühte särki ja mudin teist kotti.

Miks ei ole siin Louis Vuittoneid, küsin ma.

Tädi, too seniilne, vaatab mind kahtlase huviga.

Kas tõesti on veel taolisi väljasurevaid liike, kes ei tea LV-st mitte sittagi…vau.

Tunnen, et oleks kui joonud end mällari ja ärganud kusagil teises

dimensioonis,

kusagil kapsaste vahel nõukaaegsel paraadil.

Inimesed, kallid kodanikud, tehke rõõmsam nägu!

Lähme tädi Anni juurde kiluvõikut sööma!

Advertisements

Posted on 21/03/2012, in inspiratsioon. Bookmark the permalink. Lisa kommentaar.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: