Monthly Archives: veebruar 2012

Head muusikat teistest blogidest

Kuna olen juba pikemat aega nautinud erinevatest nii kodu- kui välismaistest blogidest leitud muusikat ja kuna mu blogi lugejate arv on vaikselt aga järjepidevalt kasvanud mulle täiesti uskumatuna tunduva suurusjärguni, siis mõtlesin, et aus oleks vähemalt mõned neist leidudest avalikustada. Siin nad on:

1) Ei jõua ära kiita kui plju head muusikat siit minuni jõudnud on.  http://sequinedrums.blogspot.com/

Siit viimati leitud Django Django mängib mul juba teist päeva nonstop klappides http://www.youtube.com/watch?v=DDjpOrlfh0Y&feature=player_embedded

2) Väga hea elustiili-, moe- ja muusikasait http://trendland.net/

3) Siin on ka väga häid leide aga kahjuks suhteliselt väikese  postitamissagedusga  www.elitismstyle.com

Pildil Mae West+Salvador Dali diivan

Dolce&Gabbana 2013 sügis/talv=eriti armsad inglikõrvakad ja helesinised kingad

http://www.youtube.com/watch?v=iDcB977UJZk&hd=1

Ninad kõrva

Huvitavad ehted  www.missbibi.com

ja head muusikat ka

David Holmes http://www.youtube.com/watch?v=B_d9Uovfm68

Redlounge Orchestra http://www.youtube.com/watch?v=uHVy4qHMBZo&feature=player_embedded#!

Chanel unlimited

… öömuusikaks sobivad päris hästi

Mint Julep http://www.youtube.com/watch?v=cSqsjbDW8zI

ja Little Dragon http://www.youtube.com/watch?v=e0_TwrsD5Cw&feature=related

ja muidugi Tricky ka http://www.youtube.com/watch?v=wo1heo0dhZQ&feature=related

Pildi sain sellest lahedast muusika-moe-elustiiliblogist  http://beinglorious.wordpress.com/

Uudiseid Dolce&Gabbana moemajalt

 Dolce&Gabbana uue moekollektsiooni esmaesitluse otseülekannet saab juba homme (26.02)kell 14.00 (meil on vist sama aeg) vaadata siit:

http://www.dolcegabbana.com/dg/fashion-show/show

 Alates järgmisest nädalast peaks poodidesse jõudma ka olümpia-aastale pühendatud Dolce & Gabbana meestelõhn The One Sport.

Dolce & Gabbana The One Sport on austusavaldus spordile ning ühtlasi ka elu kõige sügavamatele ja tõelisematele väärtustele. Sportlikule lõhnale iseloomulikele värsketele ja puhastele tipunootidele on lisatud rosmariini ning värske vee ja soolase mere eksimatult Vahemere hõngulist aroomi.
Südamenootides on äratuntavad kardemoni erksusest kantud sekvoiapuidu noodid. Parfüümi põhjas löövad lõhnagamma täiendusena särama patšuli ja muskus.

Sünnipäevalaulud

…see laul on pühandatud ühele väga heale sõbrale sünnipäevaks (kuigi tänu temale jäi mul eilse filmiloengu filmi lõpp nägemata aga noh, see selleks..)

Burning Hearts http://www.youtube.com/watch?v=oXOcOUQIRrk

…Ja kallile kodumaale soovin õnne Lenna esitatud lauluga http://www.youtube.com/watch?v=jT5nWhRoKYk. See laul tuli mulle ükspäev meelde seoses unustamatu “Ühtne Eesti” projektiga, mis omakorda tuli meelde seoses NO99 sünnipäevaga.

EKA filmiloeng – prantsuse uus laine

Juhei, eile oli kauaoodatud “koolipäev” ja käisin Artises kuulamas Tristan Priimägi järjekordset EKA sarja loengut, mis seekord keskendus prantsuse uue laine kineastidele. Priimägi sõnul oli prantsuse uus laine olulisemaid nähtusi kinokunstis, kuna just siis kirjutati ümber pea kõik seni valitsenud reeglid ja keerati traditsiooniline ning literatuursetel adaptsioonidel põhinev film pea peale. Senine kuiv, võlts, pinnapealne ja igav filmitegemine asendus omapärase, avangardse ja eksperimentaalse filmiga. Kaamerast sai režissööri löögirusikas ühiskondlikes probleemides kaasarääkimiseks või kui tsiteerida Godard`i, siis oli kaamera ” intellektuaali haamer”. Oluliseks muutus film d`auteur ehk autorikino, mis on vastandiks Hollywoodis levinud produtsendifilmile, kus režissööril olulist sõnaõigust ei olnud ja ta täitis vaid palgatöölise rolli. Autorikino on personalistlik, ehk et igas küsimuses langetab otsuse autor ning kus lavastaja ja kirjutaja on üks ja sama isik. Prantsuse uue laine tegijate sõnul võib film narratiivist täielikult lahti lasta ning kindlasti ei pea see olema pelgalt lineaarne loo jutustamine. Huvitav, et paljud tehnilised võtted, mis tänaseks päevaks on täielikult filmikunsti integreerunud, tekitasid omal ajal (ja mitte just väga ammu) tõelist sensatsiooni. Priimägi tõi huvitava näitena välja muusikavideo Beck`ilt “Devil`s haircut” http://www.youtube.com/watch?v=aa3rBVb3v4g, kus vahepeal pilt “hangub” ehk toimub freeze frame +zoom ja mis täna tõepoolest  tundub suhteliselt tavalise võttena, kuid oli omal ajal ennekuulmatu. Režissöör Chris Marker lõhkus oma filmis “La Jetee” aga täielikult liikuva pildi koodi ning lõi esimesena fotofilmi žanri. Les enfantes cinemateque nagu prantsuse uue laine režissööre ka vahel kutsuti, katsetasid uuendustega kohati lausa absurdi piirimail, minnes ka montaažis elliptiliseks, ehk vahetades järsult kaadreid, neid suvalistes kohtades lõigates ja kokku monteerides. Prantsuse filmiteoreetik Christian Metz on öelnud, et film on kultuurikood, mis kõnetab meid teistmoodi kui kõne, sest filmi sisse saab peita erinevaid koode ja neisse omakorda allkoode (siinkohal meenusid mulle ka sürrealistid). Need allkoodid ongi filmi algosad (montaaž, koloriit, kadreering jne), mida uue laine prantslased eemaldama hakkasid. Näiteks ka üks tuntumaid filme “Cherbourg`i vihmavarjud” kasutab tegelikult samuti ebatavalisi võtteid (kõne on asendanud laul ja üldine värvigamma on kummalises nihkes). Kellel on suurem huvi kodeeritud pildi ja helikeele vastu, võib lugeda Roland Barthes`i raamatut “Mütoloogiad”, mis räägib popkultuuri müütidest ja seletab lahti erinevaid koode. Mul endal on plaanis see raamat igatahes järgmisena raamatukogust laenutada.

 Kõige suurem reegliterikkuja ja kinokunsti uuendaja oli Jean-Luc Godard, kes keeras filmitegemise traditsioonid täiesti pea peale, kasutades muuhulgas ka näiteks sellist võtet, kus näitleja hetkeks rollist eemaldub ja selgitab kaamerasse oma tegevust. Godard (kelle filmid võivad mõnele vaatajale tunduda kohati lausa igavad, kuid kus on alati mingi kummaline või šokeeriv nüanss, mis ei unune iialgi),oli veendunud, et film ei pea olema meelelahutuslik ega iga hinna eest meeldida püüdma, kuid ta peab vaatajat kõnetama. Tänapäeval on filmitööstus nii USAs kui ka Euroopas sedavõrd ristturundatud ja seeläbi kastreeritud, et filmitegijail on pea võimatu oma arvamust või nägemust mõnest olulisest ühiskondlikust küsimusest läbi oma loomingu väljendada. Priimägi sõnul on siiski õnneks veel üksikuid punk-riike nagu Eesti, kus riik filme rahastab ja annab tegijatele loominguliselt vabad käed. Negatiivse näitena tõi Priimägi välja hiljuti Cannes´is toimunud von Trier`i skandaali, kus ühe tobeda nalja tõttu puhkes tohutu rahvusvaheline skandaal ja isegi ei püütud mõista filmitegija seisukohti ja ütluse tagamaid (olen täielikult nõus, et selline ülereageerimine oli väga nõme). Prantsuse uue laine režissöörid (ja mitte ainult nemad) aga tõestasid 44 aastat tagasi väga edukalt oma ühtsustja meelsust kui solidaarsusest Pariisi rahutuste käigus politsei poolt represseeritud üliõpilastega, kutsusid ükshaaval Cannes`i festivalilt tagasi oma filmid ja lõpuks tervele festivalile punkti panid. Hämmastav ühtsustunne tõepoolest. Tänapäeval ülipüüdlikult poliitiliselt korrektne olla üritavas maailmas võib vist sellistest aktsioonidest vaid und näha. Link 1968.aasta Cannes`i pressikonverentsile, kus sõna võtavad nii Godard ja Truffaut kui ka näiteks Polanski http://www.youtube.com/watch?v=qZQXtFXpO9Y

Loengu lõpus vaatasime Agnes Varda 1962. aasta filmi ” Cleo viiest seitsmeni”, mis rääkis ühe noore lauljanna elust või õigemini kahest tunnist tema elus, mille  ta veetis oodates vähianalüüsi vastuseid. Väga omapäraste tehniliste võtetega film, mis pani mõtlema elu ja surma üle ootamatult vastuolulisel moel. Mulle meeldisid enim kaks lauset, mis peategelane Cleo, imekaunis noor prantslanna, filmis ütleb. Esiteks: “As long as I am beautiful I am more alive than the others”. Mida rohkem ma sellele lausele mõtlen, seda enam hakkab see mulle meeldima. “Ilus olemisena” ei ole siinkohal peetud silmas muidugi ainult välist ilu, vaid just eristumist, iseendale otsa vaatamist, elus olemise tunnet üleüldisemalt. Kõndides Pariisi tänavatel möödub naine hallidest, igavatest ja masendunud inimestest ja tekib vägisi mõte, et mingil moel on need inimesed ju tegelikult juba surnud. Sama tunne valdab mind vahel mingis imelikus tardumuses elavaid inimesi vaadeldes, kes on justkui leppinud elu ja ühiskonna poolt etteantud ja pealesurutud reeglitega, Oh, kuidas ma vihkan sellist vegeteerimist! Jällegi meenub Tiit Ojasoo öeldu, millest paar postitust tagasi juba juttu tegin: “Elu ei pea olema lihtne, elu peab olema ilus”.

Teine mõte, mis mind painama jäi, oli: “I always think everyone`s looking at me but I only look at myself”. Cleo imekauni naisena saab tänaval paljude imetlevate pilkude osaliseks, kuid samas tundub nagu inimesed tegelikult ei näekski teda. Siit avaldus minu jaoks inimese tegelik paratamatu üksindus, millega on väga raske leppida ja mida püütakse varjutada erinevate sotsiaalsete suhtlusvormidega, kuid tegelikult on suhtlemine ja seltskond alati vaid näiline leevendus. Ei tea miks ma alati just sellised morbiidsed ja igavikulised hetked kinni püüan aga vahel mulle tundub tõesti , et elu tegelikult ongi ju vaid must-valge ja peale kolmiku seks-sünd-surm pole miski oluline. Sarnastelt mõttetelt tabasin ennast ka Linnateatri etendust “Keskööpäike” vaadates aga sellest püüan mõnes järgmises postituses kirjutada.

Bvlgari Omnia Coral

Mul on ametlikult uus lemmikparfüüm  – Bvlgari Omnia Coral. Omnia lõhnakollektsiooni viies liige Coral on sellele sarjale omaselt unikaalsete lille- ja puuviljanootidega komponeeritud parfüüm, mis on inspireeritud punase koralli särast ja vitaalsusest.  Parfüüm Omnia Coral on kui suve kehastus – sädelev ja värviküllane nagu korall, voolav nagu tema elupaigaks olev vesi ning õhuline nagu õite ja küpsevate viljade aroom.   Bergamoti ja goji marjade unikaalselt paeluvast ja sädelevhõrke punaseid marju meenutavast aroomist võrsuvad erksavärviliste hibiskiõite pehmed nüansid. Päikeselist ja rafineeritud lillelõhnalist südant kaunistab vesiroosi karge, lennukas ja veevärske aroom.  Granaatõun juhatab teed õrnalt puuviljaste, elegantselt sügava seedri ning sooja muskusega segunevate põhjanootideni. See parfüüm on kui sädelev kalliskivi, mille ilu naha pinnal veelgi selgemalt esile tuleb. Parfüümisarja kuulub ka õrna sädelusega pidulik ihupiim ning 25ml tualettvesi on pakendatud Bvlgari uuenduslikku imearmsasse Charms Collectioni kalliskivi meenuatavasse pudelisse ja lisaks pilkupüüdvale välimusele on seda ka väga mugav käekotis kaasas kanda. Parfüüm peaks olema müügil alates sellest nädalast enamikes parfümeeriapoodides. Igal juhul Dolce Vita parfümeeriapoes Solarise keskuses on Omnia Coral kindlasti juba olemas ning suure tõenäosusega õnnestub sealt huvi korral ka proovinäidis saada.

 

Killer-käekotid Christian Louboutin`ilt ja head muusikat hommikuks

http://us.christianlouboutin.com/handbags/clutches/marquise-clutch-python-23297.html

 

…ja siis veel 1 viimase aja ägedamaid muusikaleide Where To Bury Strangers

http://www.youtube.com/watch?v=rJ-QY_rkJLI

palun ole nii kallis, võta klapid peast ja mine magama, vaata mis kell on!!!!!

Sleigh Bells http://www.youtube.com/watch?v=YiwcUdX7XMw&ob=av2n

The Asteroids Galaxy http://www.youtube.com/watch?v=x5h-LAvQDCQ

Modest Mouse http://www.youtube.com/watch?v=xr_B2IOUYSw

http://www.youtube.com/watch?v=TK1bi4emEkk&feature=related

Active Child http://www.youtube.com/watch?v=l3WdgBLFhD4

Tumblr`ist jälle pilt