“Rat King” uus Eesti-Soome põnevik

Käisin täna Eesti-Soome ühisprojektina valminud Petri Kotwica filmi „Rat King“ esikal.  Treiler: http://www.youtube.com/watch?v=VSEKmhM2GQs

Esikatel on alati kuidagi väga ebamugav kui tead, et tegijad on ka saalis, sest võib juhtuda, et film on ebaõnnestunud. Pärast just arutasime, et kuidas ikkagi mõni film on täielik jama (eestikate näiteid siinkohal ei too), sest ega keegi ei hakka ju filmi tegema selleks, et mingi kräpp välja tuleks. St mismoodi mõni asi tuleb okeilt välja ja mõni asi mitte ja mis tunne on kui ei tule. Arvata võib, et sel juhul saalis olla ja pärast kriitikutelt peksa saada on ikka suhteliselt jube tunne.

Aga see selleks. „Rat King“ oli hea. Isegi väga hea võiks öelda. Süžee iseenesest midagi uut ega raputavat ei pakkunud, kuid teostus oli tasemel. Ainsana võib olla häirisid kohati liiga paljud ülisuured lähivõtted, mis kuuendas reas istudes mul lõpuks pea ringi käima panid.

Lühidalt sisust. 18. aastane poiss on lootusetu arvutisõltlane, kes ei suuda mängimise kõrvalt enam oma lähedastega suhelda ega koolis hakkama saada. Ta annab küll lubaduse mängimine jätta, kuid siis ilmub välja salapärane tundmatu, kes räägib poisile ühest erilisest mängust, mis on „suurem kui elu“, ehk et sealt elusalt väljuda pole võimalik. Reaalse ja virtuaalse piirid hägustuvad ning mäng muutub üha ohtlikumaks.

Kokkuvõttes hea psühholoogiline põnevik väga heade Soome näitlejatega. Mulle meeldis väga Julius Lavoneni (alumisel esimesel pildil) osatäitmine ja tema külm “kalapilk” oli täiesti lummavalt hirmutav. Huvitav miks see nii on, et pahade rollis on alati ilusad näitlejad? Hm, see on nagu mingil arusaamatul põhjusel naiste alateadvuse mõjutamine, et nad  pahadesse poistesse armuksid. Kuigi teine poiss, keda kehastas Max Ovaska (tantsib üliägedalt hullujalgset alumisel teisel pildil), oli ka väga lahe (liba)nohikutüüp ja tegelikult olid tõesti poisid väga sarnased (ülemine vasakpoolne pilt). Mis oli muidugi taotluslik, sest see oligi kogu filmi üks oluline point. Ema rolli oli valitud Kaurismäki üks muusadest Outi Mäenpää, kelle imeliselt päikeseline olek oli tõeliselt armas ja südamlik ja temast õhkav soojus omakorda oli lahedas sünergias poisi koduste olude rõhutatult sürreaalse arhailisusega.  Eestlased olid episoodilistes rollides ning enim jäi meelde Kene Vernik (ülemisel parempoolsel pildil), kelle karisma ja salapärasus sobisid sellisesse filmi ideaalselt. Ning samuti jäi kummitama ööklubi stseenis kõlanud Mimicry lugu „Heat“:

http://www.youtube.com/watch?v=LmImGFtDKJA

Rohkem sisu ei ava, sest muidu pole huvitav vaadata. Aa ja enamus võtteid toimusid Eestis (paljud neist Viimsi koolis)  nii et on lahedaid äratundmishetki ka. Ühesõnaga soovitan vaatama minna.

Pildid kodulehelt http://www.ratking.fi/

Advertisements

Posted on 19/01/2012, in film. Bookmark the permalink. 2 kommentaari.

  1. Kuule väga äge lugu ju, isegi Kene muidu nõrguke vokaal mahub kenasti ära 🙂 Tõesti üllatus, polnud veel kuulnud ega näinud. 🙂

    • Ma olin seda lugu mõned korrad varem ka kuulnud aga eriliselt hästi mõjus see just suurel ekraanil hea võimendusega. Tekkis tunne, et tahaks ise hullujalgset tantsida selle saatel 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: